Suurepärased laulud filmides: võitlusklubi Pixiesi kasutamine 'Where is my mind'

Kus on minu meel? on Fight Clubi jaoks ideaalne laul ja sellel on hea põhjus. Hoolimata asjaolust, et raamatul ja filmil on palju paremad erinevused filmisaadete vahel, kuidas jutustaja kogu filmi vältel meelt hakkab kaotama, ning see jätab palju parema seletuse toimuvale temaga ja miks tundub Tyler tema elus nii kontrolliva jõuna. Mõistate, et ta on selline tüüp, kes lihtsalt järgneb peaaegu kõigele, välja arvatud juhul, kui ta on juhtiv mees.

Sellel polnud eriti mõtet? Noh, kui mõelda sellele ja loo pealkirjale, võite saada ülevaate sellest, millega film tegelikult seotud oli. Muidugi on palju teooriaid ja arutelusid, mis eitaks paljude teiste kehtivust, kuid Fight Clubi tõde on see, et see räägib mehest, kes vajas oma elu muutmist ja ei saanud lihtsalt ise hakkama. Tyler ütles talle isegi motellitoas, pannes põhimõtteliselt paika kogu filmi süžee, kui ta lõpuks sai mõttetust tarbijast ärganud juhiks, kes püüdis tuua mõttekaaslasi ärkamiseks, mida ta uskus maailma vaja.

Ärkamise probleem on see, et paljud neist, kes on endiselt unes kinni, võitlevad hea meelega oma tuttava maailma säilitamise nimel ja nimetavad neid, kes neilt selle võtaksid, anarhistideks. Sel juhul on aga Jutustaja mees, kes laseb selle ürgsema versiooni lihtsalt lahti ja laseb sellel metsikult lennata. Ta ei näe seda inimest sellisena, nagu ta tegelikult on, vaid hoopis seda, mida see osa temast näha tahab. See on vaba pool, mida ei koormata vajadus omada materiaalset, kogeda elu distantsilt. Tyler Durden on seal ja teie näol ning ilma igasuguse vabandusteta, mida ta teeb.

See ohtlik tunne, mida tähendab olla tõeliselt vaba, on midagi, mida on läbi ajaloo ikka ja jälle karastatud, ja kuigi see on atraktiivne ja veenev aspekt elus, on see ka see, et sellega kaasneb suur hind, millel pole midagi pistmist inimkonna seadused või tagajärjed, mis võivad tuleneda lihtsalt iseendaks olemisest. Tasuta elamise hind on teada saada, et maailm lihtsalt ei hooli sellest. Kui inimene soovib vabalt elada ja surra, peab ta teadma, et maailm ei hooli temast ühel või teisel viisil. Tyler on sellega leppinud, ta õitseb sellest ja püüab seda teistele õpetada viisil, mis pole vähem dogmaatiline kui maailm, mille vastu ta mässata soovib. Nii et tõesti, kus on minu meel on täiuslik lugu, sest kui te ei mässa ühe elu tahu vastu, siis mässate ka teise vastu. Mõnikord on raske teada, kummal pool sa päevast päeva maandud.